Saan enda näite pealt retsepti anda: pealkirjas esitatud küsimusele on õige vastus - tirige nad ükskord kaasa ja järgmine kord tulevad juba ise ja võtavad kolm sõpra ka kaasa! Kui Ahti aastavahetuse ringis paar korda jutu sees mingit Teeme ära-t mainis, siis tundus see üks tore parajalt hullumeelne mõte. Et ühe päevaga Eesti puhtaks, jah? No tore mõte ju küll...
Asjaga tõeliselt kaasa mõtlema hakkab inimene ikka siis, kui ninapidi asja sisse pistetud. Nii sõitsime ühel kaunil veebruari-laupäeva-hommikul ebainimlikult vara koos Evaga Pärnumaale, et näha, mis see kaardistamine õige on. Vald sattus meile kas erakordselt puhas, või siis oli me algajate meeskond veel liialt algaja, aga Raineri ühe-mehe-tiimi 46 prügihunnikule oli meil õhtuks vastu pakkuda alla kümne... Aga mis olulisem, hasart oli sees ja kampaanial kindel toetaja minu näol juures. Pärnu Postimehe härrad jälitasid meid kah pool päeva, nemad nägid üritust nii: Pealinna vabatahtlikud kaardistavad Pärnumaa prügihunnikuid.
Kui kaardistamine jõudis minu kodukanti - Saaremaale - siis olin juba kindel käsi ja ajasin kõigil sõpradel-tuttavatel kõrvad undama selle jutuga, et tuleb tingimata kaardistama minna. Helistasin ka oma kooli, Saaremaa Ühisgümnaasiumisse. Direktor Viljar Aro vastas kohe: "Muidugi, teeme ära!" ja pakkus omalt poolt kaardistajatele koolis öömaja - aitäh!
Saaremaa pealt prügi otsimine oli naljakas protsess: enamik vallajuhte kinnitas, et nende kantis äi ole mingid prügi, äi ole olnd mette kunagid! Aga kohale sõites selgus, et nii ilus see asi ka ei ole. Meie autotäis käis Pihtla vallas, kus leidsime mere lähedalt kadakaselt karjamaalt ühe väga korraliku illegaalse prügimäe. Ikka nii, et paar uhket kadakat, Saaremaa aud ja uhkust vahel ja jälle uus lägahunnik, külmkapp, pliit... Kurb ja kole. Aga no 3. mail see ju kõik muutub!
Kohalik leht arvas asjast nii:
Vabatahtlikud käisid Saaremaal prügi kaardistamas
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment