Mari Jüssi saatis ühe toreda idee järgmistele Ära Tegijatele:
Mul on üks idee, kuidas ühel aastal võiks Teeme ära kampaaniat sisustada.
Eesmärk oleks vähendada 10 000 tonni CO2 igapäevase autokasutuse vähendamise kaudu.
Sihtrühm on eelkõige autoga üksi tööle sõitvad linnainimesed, eesmärgiga saada 50 000 kampaanias osalejat, kes per naase keskmiselt ca 1111 km vähem autot kasutavad - nt perioodil mai-september. Arvesse läheks autosõitude vähendamine kaugtöötamise, ühistranspordi, jalgratta, kõndimise, autode ühiskasutuse ja autosõitude vahemaade vähendamise kaudu (vahemaade vähendamine selles mõttes, et kui inimene endale paremini selgeks teeb, et mõne kauba, teenuse või ürituse pärast ei pea teise linna või Eesti otsa sõitma ja mitmed vajalikud asjad võivad hoopis asuda palju lähemal kodu/töökohale kui oma käike läbi mõelda).
- Saab moodustada tiime, et nt koos töökollektiivi, klassi, kursuse või sõpruskonnaga ühiselt probleeme kaardistada, lahendusi pakkuda ja vähem autot kasutada.- Saab rakendada Google kaarte mugavate jalgrattamarsruutide kaardistamiseks, ühiste töölesõitude kogunemispunktide määramiseks (et võimalikult palju tekiks nn kriitilist massi ja asi on nähtav)- Saab teha veebipõhise kalkulaatori, kui palju mingi valik annab CO2 vähendada, vaja eestile kohandada- USA-s on selline kaardiabi lühikeste autosõitude vähendamise jaoks: http://www.2milechallenge.com/ Saaks teha koostöös mõne infoportaaliga. Erinevalt prügiaktsioonist, ei saa seda teha ühepäevase aktsiooniga -- kui kampaania toimub näiteks 5-kuusel perioodil maist septembrini, siis autode praegu keskmist läbisõitu arvestades (ca 1000 km kuus) siis tuleb 5 kuu jooksul vähendada autokasutust 20%.
- 1 nädal mai keskel nt (kampaania avanädal) ja 1 nädal septembris (koolimineku nädal nt kui pööratakse palju tähelepanu liiklusohutusele) oleks nö massilised autovabad nädalad, kus võtaks eesmärgiks, et Tallinnas ja Tartus ummikuid ei ole ja tänavapilt on märgatavalt muutunud. (Budapest sai Maapäeval 80 000 inimest kriitilise massi sõidus osalema)
Tõmbab tähelepanu autostumisega seotud keskkonnaprobleemide ja energiakasutusele, ebaökonoomsusele, liiklusohutusele, inimeste tervisele, laste ja noorte liikumisvabaduse vähenemisele ning praeguste linnaplaneerimispoliitikate autokesksusele. Pakub lahendusi töölesõiduks alternatiivsete lahenduste soodusamiseks linnade, riigi ja tööandjate poolt. Toob välja puudused, miks Eestis ei investeerita ökonoomsesse asustustruktuuri, ühistransporti, jalgrattateedesse.
Eeldab tihedat koostööd linnadega, suuremate tööandjatega, ühistranspordiettevõtetega.Ideaalne viis teadvustada linna- ja transpordiplaneerimisega seotud probleeme enne kohalikke valimisi.SEI-s hiljuti avaldatud Inimene ja keskkond arvamusküsitluse järgi pidasid enamus vastajatest autostumisega seotud keskkonnaprobleeme Eestis kõige rohkem muret tekitavamateks. Mitmed teised uuringud näitavad ka, et inimesed eelistavad ühistranspordi- ja kergliikluse arendamist autokasutuse soodustamisele ning kasutaks rohkem muid liikumisvahendid kui need oleks mugavalt korraldatud.
Ka Eestis on umbes pooled autoga tehtavatest käikudest alla 6 km pikad, nendest omakorda pooled alla 2 km pikad. Pooltel Eesti peredel isiklik auto puudub -- väita, et ilma isikliku autota on võimatu Eesti linnades hakkama saada, on absurd. Ka ei tähenda auto omamine, et sa oled sunnitud seda iga päev kasutama.
Sellise kampaania säästud on ka kokku arvutatavad. ca 50 000 000 autokilomeetrit vähem hoiab kokku vähemalt otseseid kulusid 150 miljonit krooni, osa sellest kulub küll ühistranspordipiletitele ja ratta putitamiseks.Saab kokku arvutada kui palju rasva põletab kui palju rohkem on inimesed väljas. Autokasutuse väliskulusidarvestades on lisaks kokkuhoid veel vähemalt suurusjärgus 50-100 miljonit krooni (arvestades tervisekahjustusi, ummikuid, müra, kliimamõjusid jne). Ka selle kokkuhoiu arvutuse peaks saama kalkulaatorisse panna.
Elanike elektritarbimise kaudu sellist kogust CO2 kokku hoida ei annaks üldse nii kiiresti tulemust -- kui laias laastus üks kWh elektrit tekitab 1 kg CO2 ja pere tarbib keskmiselt aastas 3000 kWh, siis kolmandiku aasta elektritarbimise vähendamine on palju keerulisem kui 10% autosõitude vähendamine. Elektritoomise CO2 vähendamise potentsiaal on puhtalt elektritootmise muutmise poolel, transpordi oma eelkõige kasutuse poolel.
Õhk puhtaks, Eesti jalule -- ilma kütmata!
Mari
Eesmärk oleks vähendada 10 000 tonni CO2 igapäevase autokasutuse vähendamise kaudu.
Sihtrühm on eelkõige autoga üksi tööle sõitvad linnainimesed, eesmärgiga saada 50 000 kampaanias osalejat, kes per naase keskmiselt ca 1111 km vähem autot kasutavad - nt perioodil mai-september. Arvesse läheks autosõitude vähendamine kaugtöötamise, ühistranspordi, jalgratta, kõndimise, autode ühiskasutuse ja autosõitude vahemaade vähendamise kaudu (vahemaade vähendamine selles mõttes, et kui inimene endale paremini selgeks teeb, et mõne kauba, teenuse või ürituse pärast ei pea teise linna või Eesti otsa sõitma ja mitmed vajalikud asjad võivad hoopis asuda palju lähemal kodu/töökohale kui oma käike läbi mõelda).
- Saab moodustada tiime, et nt koos töökollektiivi, klassi, kursuse või sõpruskonnaga ühiselt probleeme kaardistada, lahendusi pakkuda ja vähem autot kasutada.- Saab rakendada Google kaarte mugavate jalgrattamarsruutide kaardistamiseks, ühiste töölesõitude kogunemispunktide määramiseks (et võimalikult palju tekiks nn kriitilist massi ja asi on nähtav)- Saab teha veebipõhise kalkulaatori, kui palju mingi valik annab CO2 vähendada, vaja eestile kohandada- USA-s on selline kaardiabi lühikeste autosõitude vähendamise jaoks: http://www.2milechallenge.com/ Saaks teha koostöös mõne infoportaaliga. Erinevalt prügiaktsioonist, ei saa seda teha ühepäevase aktsiooniga -- kui kampaania toimub näiteks 5-kuusel perioodil maist septembrini, siis autode praegu keskmist läbisõitu arvestades (ca 1000 km kuus) siis tuleb 5 kuu jooksul vähendada autokasutust 20%.
- 1 nädal mai keskel nt (kampaania avanädal) ja 1 nädal septembris (koolimineku nädal nt kui pööratakse palju tähelepanu liiklusohutusele) oleks nö massilised autovabad nädalad, kus võtaks eesmärgiks, et Tallinnas ja Tartus ummikuid ei ole ja tänavapilt on märgatavalt muutunud. (Budapest sai Maapäeval 80 000 inimest kriitilise massi sõidus osalema)
Tõmbab tähelepanu autostumisega seotud keskkonnaprobleemide ja energiakasutusele, ebaökonoomsusele, liiklusohutusele, inimeste tervisele, laste ja noorte liikumisvabaduse vähenemisele ning praeguste linnaplaneerimispoliitikate autokesksusele. Pakub lahendusi töölesõiduks alternatiivsete lahenduste soodusamiseks linnade, riigi ja tööandjate poolt. Toob välja puudused, miks Eestis ei investeerita ökonoomsesse asustustruktuuri, ühistransporti, jalgrattateedesse.
Eeldab tihedat koostööd linnadega, suuremate tööandjatega, ühistranspordiettevõtetega.Ideaalne viis teadvustada linna- ja transpordiplaneerimisega seotud probleeme enne kohalikke valimisi.SEI-s hiljuti avaldatud Inimene ja keskkond arvamusküsitluse järgi pidasid enamus vastajatest autostumisega seotud keskkonnaprobleeme Eestis kõige rohkem muret tekitavamateks. Mitmed teised uuringud näitavad ka, et inimesed eelistavad ühistranspordi- ja kergliikluse arendamist autokasutuse soodustamisele ning kasutaks rohkem muid liikumisvahendid kui need oleks mugavalt korraldatud.
Ka Eestis on umbes pooled autoga tehtavatest käikudest alla 6 km pikad, nendest omakorda pooled alla 2 km pikad. Pooltel Eesti peredel isiklik auto puudub -- väita, et ilma isikliku autota on võimatu Eesti linnades hakkama saada, on absurd. Ka ei tähenda auto omamine, et sa oled sunnitud seda iga päev kasutama.
Sellise kampaania säästud on ka kokku arvutatavad. ca 50 000 000 autokilomeetrit vähem hoiab kokku vähemalt otseseid kulusid 150 miljonit krooni, osa sellest kulub küll ühistranspordipiletitele ja ratta putitamiseks.Saab kokku arvutada kui palju rasva põletab kui palju rohkem on inimesed väljas. Autokasutuse väliskulusidarvestades on lisaks kokkuhoid veel vähemalt suurusjärgus 50-100 miljonit krooni (arvestades tervisekahjustusi, ummikuid, müra, kliimamõjusid jne). Ka selle kokkuhoiu arvutuse peaks saama kalkulaatorisse panna.
Elanike elektritarbimise kaudu sellist kogust CO2 kokku hoida ei annaks üldse nii kiiresti tulemust -- kui laias laastus üks kWh elektrit tekitab 1 kg CO2 ja pere tarbib keskmiselt aastas 3000 kWh, siis kolmandiku aasta elektritarbimise vähendamine on palju keerulisem kui 10% autosõitude vähendamine. Elektritoomise CO2 vähendamise potentsiaal on puhtalt elektritootmise muutmise poolel, transpordi oma eelkõige kasutuse poolel.
Õhk puhtaks, Eesti jalule -- ilma kütmata!
Mari
No comments:
Post a Comment