Tuesday, October 14, 2008
Thursday, May 22, 2008
Ümarlaua (sala)protokolid on lekkinud
Pea esimest korda Eesti poliitilises ajaloos said kokku kõik Eesti poliitilised erakonnad ning arutati kuidas või mida Riik - KOV saab/peab tegema, et päästa Eestimaa metsad ja maad prügiuputusest.
Loe Salaprotokolle siit
Nüüd vajame ka Sinu abi: Küsi oma saadikult, mida tema on teinud, et mõtted mis sel koosolekul sai väljaöeldud ka ellu viidaks!
Tuesday, May 20, 2008
Argentiina: Cleaning her mountains one bottle at a time
TILCARA, Argentina (CNN) -- Carmen Salva's mission may be ambitious, but her belief is simple: "It's never too early to start caring for the land you live in and grow up in."
Loe kogu lugu SIIT
Uued Ideed Ära tegemiseks
Mari Jüssi saatis ühe toreda idee järgmistele Ära Tegijatele:
Mul on üks idee, kuidas ühel aastal võiks Teeme ära kampaaniat sisustada.
Eesmärk oleks vähendada 10 000 tonni CO2 igapäevase autokasutuse vähendamise kaudu.
Sihtrühm on eelkõige autoga üksi tööle sõitvad linnainimesed, eesmärgiga saada 50 000 kampaanias osalejat, kes per naase keskmiselt ca 1111 km vähem autot kasutavad - nt perioodil mai-september. Arvesse läheks autosõitude vähendamine kaugtöötamise, ühistranspordi, jalgratta, kõndimise, autode ühiskasutuse ja autosõitude vahemaade vähendamise kaudu (vahemaade vähendamine selles mõttes, et kui inimene endale paremini selgeks teeb, et mõne kauba, teenuse või ürituse pärast ei pea teise linna või Eesti otsa sõitma ja mitmed vajalikud asjad võivad hoopis asuda palju lähemal kodu/töökohale kui oma käike läbi mõelda).
- Saab moodustada tiime, et nt koos töökollektiivi, klassi, kursuse või sõpruskonnaga ühiselt probleeme kaardistada, lahendusi pakkuda ja vähem autot kasutada.- Saab rakendada Google kaarte mugavate jalgrattamarsruutide kaardistamiseks, ühiste töölesõitude kogunemispunktide määramiseks (et võimalikult palju tekiks nn kriitilist massi ja asi on nähtav)- Saab teha veebipõhise kalkulaatori, kui palju mingi valik annab CO2 vähendada, vaja eestile kohandada- USA-s on selline kaardiabi lühikeste autosõitude vähendamise jaoks: http://www.2milechallenge.com/ Saaks teha koostöös mõne infoportaaliga. Erinevalt prügiaktsioonist, ei saa seda teha ühepäevase aktsiooniga -- kui kampaania toimub näiteks 5-kuusel perioodil maist septembrini, siis autode praegu keskmist läbisõitu arvestades (ca 1000 km kuus) siis tuleb 5 kuu jooksul vähendada autokasutust 20%.
- 1 nädal mai keskel nt (kampaania avanädal) ja 1 nädal septembris (koolimineku nädal nt kui pööratakse palju tähelepanu liiklusohutusele) oleks nö massilised autovabad nädalad, kus võtaks eesmärgiks, et Tallinnas ja Tartus ummikuid ei ole ja tänavapilt on märgatavalt muutunud. (Budapest sai Maapäeval 80 000 inimest kriitilise massi sõidus osalema)
Tõmbab tähelepanu autostumisega seotud keskkonnaprobleemide ja energiakasutusele, ebaökonoomsusele, liiklusohutusele, inimeste tervisele, laste ja noorte liikumisvabaduse vähenemisele ning praeguste linnaplaneerimispoliitikate autokesksusele. Pakub lahendusi töölesõiduks alternatiivsete lahenduste soodusamiseks linnade, riigi ja tööandjate poolt. Toob välja puudused, miks Eestis ei investeerita ökonoomsesse asustustruktuuri, ühistransporti, jalgrattateedesse.
Eeldab tihedat koostööd linnadega, suuremate tööandjatega, ühistranspordiettevõtetega.Ideaalne viis teadvustada linna- ja transpordiplaneerimisega seotud probleeme enne kohalikke valimisi.SEI-s hiljuti avaldatud Inimene ja keskkond arvamusküsitluse järgi pidasid enamus vastajatest autostumisega seotud keskkonnaprobleeme Eestis kõige rohkem muret tekitavamateks. Mitmed teised uuringud näitavad ka, et inimesed eelistavad ühistranspordi- ja kergliikluse arendamist autokasutuse soodustamisele ning kasutaks rohkem muid liikumisvahendid kui need oleks mugavalt korraldatud.
Ka Eestis on umbes pooled autoga tehtavatest käikudest alla 6 km pikad, nendest omakorda pooled alla 2 km pikad. Pooltel Eesti peredel isiklik auto puudub -- väita, et ilma isikliku autota on võimatu Eesti linnades hakkama saada, on absurd. Ka ei tähenda auto omamine, et sa oled sunnitud seda iga päev kasutama.
Sellise kampaania säästud on ka kokku arvutatavad. ca 50 000 000 autokilomeetrit vähem hoiab kokku vähemalt otseseid kulusid 150 miljonit krooni, osa sellest kulub küll ühistranspordipiletitele ja ratta putitamiseks.Saab kokku arvutada kui palju rasva põletab kui palju rohkem on inimesed väljas. Autokasutuse väliskulusidarvestades on lisaks kokkuhoid veel vähemalt suurusjärgus 50-100 miljonit krooni (arvestades tervisekahjustusi, ummikuid, müra, kliimamõjusid jne). Ka selle kokkuhoiu arvutuse peaks saama kalkulaatorisse panna.
Elanike elektritarbimise kaudu sellist kogust CO2 kokku hoida ei annaks üldse nii kiiresti tulemust -- kui laias laastus üks kWh elektrit tekitab 1 kg CO2 ja pere tarbib keskmiselt aastas 3000 kWh, siis kolmandiku aasta elektritarbimise vähendamine on palju keerulisem kui 10% autosõitude vähendamine. Elektritoomise CO2 vähendamise potentsiaal on puhtalt elektritootmise muutmise poolel, transpordi oma eelkõige kasutuse poolel.
Õhk puhtaks, Eesti jalule -- ilma kütmata!
Mari
Eesmärk oleks vähendada 10 000 tonni CO2 igapäevase autokasutuse vähendamise kaudu.
Sihtrühm on eelkõige autoga üksi tööle sõitvad linnainimesed, eesmärgiga saada 50 000 kampaanias osalejat, kes per naase keskmiselt ca 1111 km vähem autot kasutavad - nt perioodil mai-september. Arvesse läheks autosõitude vähendamine kaugtöötamise, ühistranspordi, jalgratta, kõndimise, autode ühiskasutuse ja autosõitude vahemaade vähendamise kaudu (vahemaade vähendamine selles mõttes, et kui inimene endale paremini selgeks teeb, et mõne kauba, teenuse või ürituse pärast ei pea teise linna või Eesti otsa sõitma ja mitmed vajalikud asjad võivad hoopis asuda palju lähemal kodu/töökohale kui oma käike läbi mõelda).
- Saab moodustada tiime, et nt koos töökollektiivi, klassi, kursuse või sõpruskonnaga ühiselt probleeme kaardistada, lahendusi pakkuda ja vähem autot kasutada.- Saab rakendada Google kaarte mugavate jalgrattamarsruutide kaardistamiseks, ühiste töölesõitude kogunemispunktide määramiseks (et võimalikult palju tekiks nn kriitilist massi ja asi on nähtav)- Saab teha veebipõhise kalkulaatori, kui palju mingi valik annab CO2 vähendada, vaja eestile kohandada- USA-s on selline kaardiabi lühikeste autosõitude vähendamise jaoks: http://www.2milechallenge.com/ Saaks teha koostöös mõne infoportaaliga. Erinevalt prügiaktsioonist, ei saa seda teha ühepäevase aktsiooniga -- kui kampaania toimub näiteks 5-kuusel perioodil maist septembrini, siis autode praegu keskmist läbisõitu arvestades (ca 1000 km kuus) siis tuleb 5 kuu jooksul vähendada autokasutust 20%.
- 1 nädal mai keskel nt (kampaania avanädal) ja 1 nädal septembris (koolimineku nädal nt kui pööratakse palju tähelepanu liiklusohutusele) oleks nö massilised autovabad nädalad, kus võtaks eesmärgiks, et Tallinnas ja Tartus ummikuid ei ole ja tänavapilt on märgatavalt muutunud. (Budapest sai Maapäeval 80 000 inimest kriitilise massi sõidus osalema)
Tõmbab tähelepanu autostumisega seotud keskkonnaprobleemide ja energiakasutusele, ebaökonoomsusele, liiklusohutusele, inimeste tervisele, laste ja noorte liikumisvabaduse vähenemisele ning praeguste linnaplaneerimispoliitikate autokesksusele. Pakub lahendusi töölesõiduks alternatiivsete lahenduste soodusamiseks linnade, riigi ja tööandjate poolt. Toob välja puudused, miks Eestis ei investeerita ökonoomsesse asustustruktuuri, ühistransporti, jalgrattateedesse.
Eeldab tihedat koostööd linnadega, suuremate tööandjatega, ühistranspordiettevõtetega.Ideaalne viis teadvustada linna- ja transpordiplaneerimisega seotud probleeme enne kohalikke valimisi.SEI-s hiljuti avaldatud Inimene ja keskkond arvamusküsitluse järgi pidasid enamus vastajatest autostumisega seotud keskkonnaprobleeme Eestis kõige rohkem muret tekitavamateks. Mitmed teised uuringud näitavad ka, et inimesed eelistavad ühistranspordi- ja kergliikluse arendamist autokasutuse soodustamisele ning kasutaks rohkem muid liikumisvahendid kui need oleks mugavalt korraldatud.
Ka Eestis on umbes pooled autoga tehtavatest käikudest alla 6 km pikad, nendest omakorda pooled alla 2 km pikad. Pooltel Eesti peredel isiklik auto puudub -- väita, et ilma isikliku autota on võimatu Eesti linnades hakkama saada, on absurd. Ka ei tähenda auto omamine, et sa oled sunnitud seda iga päev kasutama.
Sellise kampaania säästud on ka kokku arvutatavad. ca 50 000 000 autokilomeetrit vähem hoiab kokku vähemalt otseseid kulusid 150 miljonit krooni, osa sellest kulub küll ühistranspordipiletitele ja ratta putitamiseks.Saab kokku arvutada kui palju rasva põletab kui palju rohkem on inimesed väljas. Autokasutuse väliskulusidarvestades on lisaks kokkuhoid veel vähemalt suurusjärgus 50-100 miljonit krooni (arvestades tervisekahjustusi, ummikuid, müra, kliimamõjusid jne). Ka selle kokkuhoiu arvutuse peaks saama kalkulaatorisse panna.
Elanike elektritarbimise kaudu sellist kogust CO2 kokku hoida ei annaks üldse nii kiiresti tulemust -- kui laias laastus üks kWh elektrit tekitab 1 kg CO2 ja pere tarbib keskmiselt aastas 3000 kWh, siis kolmandiku aasta elektritarbimise vähendamine on palju keerulisem kui 10% autosõitude vähendamine. Elektritoomise CO2 vähendamise potentsiaal on puhtalt elektritootmise muutmise poolel, transpordi oma eelkõige kasutuse poolel.
Õhk puhtaks, Eesti jalule -- ilma kütmata!
Mari
Thursday, May 8, 2008
1313 e keskkonnainspektorite töödest
3 mailt leiti üle Eesti hulganisti tõendeid mis viitavad nende algsele omanikule. ON loomulik, et tahaks Marguse, OÜ Kõvad Vennad või Maša nimelisi pabereid leides need kohe samadele kodanikele tuppa maha visata aga STOPP – Kas sina ise oled veendunud, et prügi mille viid korralikult ettenähtud kasti ei liigu sealt ebaeetiliste firmade või süüdimatute inimeste poolt metsa?
Oled sa küsinud kuidas ja kuhu toimub jäätmevedu Sinu prügivedaja poolt kes tegi sulle ootamatult soodsa pakkumise ehitusprahi äraviimiseks. Oled Sa uurinud kas Sinu rehvivahetus firma on liitunud tootjavastutus süsteemiga ( a’la rehviliit) jne , jne
Elik Sinu ja Minu vastutus peab olema palju laiem kui see, et isiklik eetiline /keskkonnahoidlik käitumine. Samamoodi peame jälgima, et osapooled kes meiega suhestuvad kannavad endas meiega ühiseid väärtusi.
Tegelikult tahtsin esile tõsta asiseid keskkonnainspektoreid
Risto leidis 3 mail oma koristuspaigast tõendeid nende eelmisele omanikule ja andis neist teada telefonile 1313
Vastuseks sellise toreda isikliku kirja:
From: Inge
Sent: 8. mai 2008. a. 17:50
To: Risto
Subject: Tänud
Tere õhtust 1
Aitäh, sain fotod kätte. Tõenäoliselt on tegu kaupluse " jäätmetega" või siis mõni kaupa vedav auto on jäätmed tee äärde poetanud.
M.Wooli kalatööstus on hetkel Eestis korralikumaid, oleme korduvalt neid kontrollinud ja teame kui pedant on omanik. Helistasin sinna firmasse, ta lubas vaadata kuupäevi, millal Edu kpl käis laost kaupa võtmas ja kui võimalik siis mis autoga.
Võtan ühendust lähipäevil Edu kauplusega ja uurin eelkõige, mis firma ( auto ) neile kalatooteid veab.
Ikkagi suured tänud tähelepanekute eest ja teadmiseks, kui midagi näha - töötab ööpäevane telefon 1313.
Parimat soovides
Inge Tammeväli
NB Kui kirjavigu on, ärge pöörake tähelepanu, sain täna tööülesannete täitmisel päris tugevasti koera käest hammustada, tulen just traumapunktist ja saan kirjutada hetkel ainult ühe näpuga
Oled sa küsinud kuidas ja kuhu toimub jäätmevedu Sinu prügivedaja poolt kes tegi sulle ootamatult soodsa pakkumise ehitusprahi äraviimiseks. Oled Sa uurinud kas Sinu rehvivahetus firma on liitunud tootjavastutus süsteemiga ( a’la rehviliit) jne , jne
Elik Sinu ja Minu vastutus peab olema palju laiem kui see, et isiklik eetiline /keskkonnahoidlik käitumine. Samamoodi peame jälgima, et osapooled kes meiega suhestuvad kannavad endas meiega ühiseid väärtusi.
Tegelikult tahtsin esile tõsta asiseid keskkonnainspektoreid
Risto leidis 3 mail oma koristuspaigast tõendeid nende eelmisele omanikule ja andis neist teada telefonile 1313
Vastuseks sellise toreda isikliku kirja:
From: Inge
Sent: 8. mai 2008. a. 17:50
To: Risto
Subject: Tänud
Tere õhtust 1
Aitäh, sain fotod kätte. Tõenäoliselt on tegu kaupluse " jäätmetega" või siis mõni kaupa vedav auto on jäätmed tee äärde poetanud.
M.Wooli kalatööstus on hetkel Eestis korralikumaid, oleme korduvalt neid kontrollinud ja teame kui pedant on omanik. Helistasin sinna firmasse, ta lubas vaadata kuupäevi, millal Edu kpl käis laost kaupa võtmas ja kui võimalik siis mis autoga.
Võtan ühendust lähipäevil Edu kauplusega ja uurin eelkõige, mis firma ( auto ) neile kalatooteid veab.
Ikkagi suured tänud tähelepanekute eest ja teadmiseks, kui midagi näha - töötab ööpäevane telefon 1313.
Parimat soovides
Inge Tammeväli
NB Kui kirjavigu on, ärge pöörake tähelepanu, sain täna tööülesannete täitmisel päris tugevasti koera käest hammustada, tulen just traumapunktist ja saan kirjutada hetkel ainult ühe näpuga
Wednesday, May 7, 2008
Prügistamisest Riigikogus
Esimees Ene Ergma Järgmine küsimus, palun, kolleeg Aleksei Lotman, justiitsminister Rein Langile!
Aleksei Lotman Aitäh, hea esimees! Auväärt minister! Kui ma ei eksi, olite teie ka prügi koristamas läinud laupäeval ja seega võin küsida teie käest mitte ainult kui rahvaasemik justiitsministrilt, vaid ka kui üks 50 tuhandest prügi koristanud inimesest teise käest. Kas teile ei tundu, et prahistajate karistamatuse tunne on läinud mõnevõrra üle mõistuse? Aitäh!
Justiitsminister Rein Lang Aitäh! Olen sada protsenti nõus. Kui oleks võimalik olla 110% nõus, siis oleksin 110% nõus. Ja probleem ei ole mitte Eesti seaduste kvaliteedis tänasel päeval. Ma just vaatasin, muide, ilma teadmata seda, et te mulle selle küsimuse esitate, vaatasin esmaspäeval üle kõik need seadusandlikud aktid, millega sätestatakse sanktsioonid hea sõna "prügistamise" eest. Ja need on Eestis päris karmid. Aga vaatamata sellele vedeleb praktiliselt igas metsatukas prügi. Milles on siis asi? Ja mulle tundub, et me oleme väga harjunud sellise loogikaga, et me võtame vastu seaduse ja loodame, et see seadus hakkab tööle iseenesest, nagu taevast tulnud jõudude mõjul. Ei hakka. Täna on Eesti põhiline probleem seaduste rakendamises. Ja selles osas ma arvan, et ilma mingisuguse tõsise järelevalve tugevdamiseta me siin edu ei saavuta, sest me oleme saatnud täna kõikvõimalikele kaabakatele väga selge signaali, et selle prügistamise tagajärjel mitte midagi ei juhtu. Peab hakkama juhtuma ja peab hakkama juhtuma kohe. Aitäh!
Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Aleksei Lotman, esimene täpsustav küsimus!
Aleksei Lotman Aitäh! Täpsustaks siiski seaduste koha pealt. Praegu ma ei leidnud ühtegi seadussätet, mis võimaldaks saata prahistajat paranduslikule tööle, see tähendab konkreetselt prügi koristama, mis oleks väga adekvaatne karistus selle eest. Kuidas suhtub justiitsminister taolise seadusmuudatuse võimalikusesse? Aitäh!
Justiitsminister Rein Lang Tänan! Täna kriminaalkaristusena võib ühiskondlikult kasulikku tööd rakendada. Selleks ei ole olemas mingisuguseid takistusi. Iseasi on see, et kust leida inimesi, kes seda reaalselt teevad. Meie oleme kaalunud seda, et tugevdada kriminaalhooldussüsteemi selliselt, et kriminaalhooldajad hakkaksid seda tegema. See on üsna lootusetu ilma politseipoolse koostööta. Sellega me tegeleme igapäevaselt. Nüüd, kui te teete ettepaneku, et ka väärteokaristusena võiks kohaldada midagi muud, kui kas siis otsest rahalist karistust või aresti, siis ka selles osas olen ma teiega 100% nõus ja vastav analüüs täna Justiitsministeeriumis juba käib. Ka meie oleme seda meelt, et väärteokaristus võiks olla Eestis ühiskondlikult kasulik töö. Kas või näiteks tõesti mõne prügihunniku koristamine. Aga erinevaid ühiskondlikult kasuliku töö vorme võiks kohaldada liikluseeskirjade rikkujate suhtes. Selles osas me ei ole suutnud leida tänaseks päevaks ühist keelt politseiga, aga see töö käib ja ma kinnitan teile, et küll me lepime selles suhtes veel selle aasta numbri sees ka kokku. Nii et põhimõtteliselt olen sellega nõus, et väärteokaristustusena peaks olema võimalik ka ühiskondliku töö kohaldamine, mitte üksnes kriminaalkaristusena. Aitäh!
Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Aleksei Lotman, teine täpsustav küsimus!
Aleksei Lotman Aitäh! Härra minister! Oma esimeses vastuses te viitasite minu meelest täiesti õigustatult järelevalve nõrkusele. Kas teie hinnangul tuleks selleks, et järelevalve muutuks tõhusamaks, tugevdada Riikliku Looduskaitsekeskuse loodusvahtide juriidilisi pädevusi ja samuti taastada RMK töötajatel, metsnikel teatud järelevalveõigus? Aitäh!
Justiitsminister Rein Lang Aitäh! Täna on kuidagi kummaline olukord, et valitsuskoalitsiooni kuuluv minister ja opositsiooni saadik ajavad täpselt ühte juttu. Ma täheldasin siin sama tendentsi muide ka eelmise küsimuse vastamise puhul. Aga ma oleksin kindlasti ettevaatlik kõikvõimalike uute institutsioonide loomisega. Jah, Keskkonnainspektsioon – nende õigused ja kohustused vääriks minu meelest ülevaatamist. Ja tuleksläbi vaadata ka see regulatsioon, mis puudutab Keskkonnaametit ja Looduskaitsekeskust. Minu meelest on seal olemas ressurssi, mida mõistlikult ühitades on võimalik kasutada ka selle prügistamise vastu võitlemisel. Aga Eestis on millegipärast unustatud, et Eestis kehtib ka selline seadus, nagu asendustegevuse ja sunniraha kohaldamise seadus. Kohalikud omavalitsused võivad väga edukalt välja selgitada need isikud, kes on süüdi looduse reostamises, – linnades on see muide päris lihtne – ja teha süüdiolevatele isikutele ettekirjutuse selle prahi ära koristamiseks. Ja juhul, kui seda ettekirjutust ei täideta, võib rakendada asendustäitmist, st teha seda ise ja nõuda kulud süüdlaselt sisse. Võtame mäiteks Tallinnas on olemas selline asi nagu korrakaitseüksus, mis tegutseb kummalise kaubamärgi "Munitsipaalpolitsei" nimetuse all. Nad võiksid väga edukalt seda võtta oma südameasjaks. See on tänases õigusruumis täiesti võimalik, aga tundub, et ei ole nii palju seda tahet seadust rakendada kui vaja oleks.
Esimees Ene Ergma Ja nüüd head kolleegid, kaks kohapeal registreeritud küsimust. Kõigepealt palun, kolleeg Mark Soosaar.
Mark Soosaar Lugupeetud juhataja! Austatud justiitsminister! Minu tädi mees, Tarvastust pärit mees, oli seda usku, et inimesed täidavad kõige paremini kirjutamata seadusi. Ka mina usun, et enamik Eesti inimesi tahavad olla seaduskuulelikud ja enamik Eesti inimesi paneksid oma prügi ära korralikesse suurtesse prügikastidesse, kui kohalikud omavalitsused selle korra tõsiselt võetavalt looks. Ma kujutan ette, et ka meie kunstnikud, arhitektid ja disainerid võtaks kindlasti osa moodsate prügikastide konkursist, kust varesed prügi kätte ei saa ja tuul välja ei rebi jne. Aga et jääda tänase küsimuse teema juurde: mis te arvate, kas ei peaks hakkama karistama neid omavalitsusi, kes ei loo inimestele võimalusi prügi kogumiseks? Aitäh!
Justiitsminister Rein Lang Ega karistamisega väga kaugele siin ei purjeta. Meil on olemas demokraatlik mehhanism. Järelikult need omavalitsused, kes seadusi ei täida ja ei taga seda, et prügimajandus oleks nende territooriumil korraldatud – ma arvan, et järgmine kord need inimesed enam volikogudesse valitud ei saa. Kohalikud valimised on 2009 ja ma soovitan kõigil valijatel väga tähelepanelikult vaadata, kas nende omavalitsejad on tegelikult kas või selle sama prügimajanduse korraldamisega ikkagi hakkama saanud. Aitäh!
Esimees Ene Ergma Ja viimane kohapealt registreeritud küsimus. Palun, kolleeg Jaan Kundla.
Jaan Kundla Aitäh, lugupeetud esimees! Austatud minister! Te ütlesite eelnevalt, et seadusandlus on täiesti piisav praegu selle järelevalve teostamiseks. Aga siit tekib küsimus, kes siis konkreetselt on jätnud oma töö tegemata? Kui on seadus, siis on järelikult ka seaduse järgi vastutavad institutsioonid. Kuidas te sunnite neid nüüd siis lähema aja jooksul oma ülesandeid täitma? Aitäh!
Justiitsminister Rein Lang Aitäh! Järelevalve on antud juhul Keskkonnainspektsioon, politsei ja kohalik omavalitsus. Kohaliku omavalitsuse peale valitsuse hammas kindlasti ei hakka, aga mis puudutab Keskkonnainspektsiooni ja politseid, siis selles osas valitsus tegutseb. Selge on see, et need vastutusahelad tuleb ka väga täpselt ära piiritleda, sest muidu juhtub nii, nagu ikka juhtub. Ehk, kui ei ole täpselt kindlaks määratud, kes vastutab, siis lõpuks ei vastuta keegi. Aga omavalitsustes ma näen kindlasti tänasel päeval siin nagu kõige suuremat probleemi – nii haldussuutlikkuses kui ka tõesti selles minnalaskmise meeleolus. Aga ma veel kord kordan, et 2009. aasta kohalikud valimised peaksid kindlasti seda olukorda parandama. Ma kujutan ette, et kõigil Eesti valijatel on see prügikoristusaktsioon väga hästi meeles. Ja vähemalt need 50 tuhat inimest, kes selles aktsioonis ise osalesid, kindlasti ei vali neid volikogu liikmeid tagasi, kes selle oma töö tegemata on jätnud.
Esimees Ene Ergma Aitäh, härra minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Aleksei Lotman Aitäh, hea esimees! Auväärt minister! Kui ma ei eksi, olite teie ka prügi koristamas läinud laupäeval ja seega võin küsida teie käest mitte ainult kui rahvaasemik justiitsministrilt, vaid ka kui üks 50 tuhandest prügi koristanud inimesest teise käest. Kas teile ei tundu, et prahistajate karistamatuse tunne on läinud mõnevõrra üle mõistuse? Aitäh!
Justiitsminister Rein Lang Aitäh! Olen sada protsenti nõus. Kui oleks võimalik olla 110% nõus, siis oleksin 110% nõus. Ja probleem ei ole mitte Eesti seaduste kvaliteedis tänasel päeval. Ma just vaatasin, muide, ilma teadmata seda, et te mulle selle küsimuse esitate, vaatasin esmaspäeval üle kõik need seadusandlikud aktid, millega sätestatakse sanktsioonid hea sõna "prügistamise" eest. Ja need on Eestis päris karmid. Aga vaatamata sellele vedeleb praktiliselt igas metsatukas prügi. Milles on siis asi? Ja mulle tundub, et me oleme väga harjunud sellise loogikaga, et me võtame vastu seaduse ja loodame, et see seadus hakkab tööle iseenesest, nagu taevast tulnud jõudude mõjul. Ei hakka. Täna on Eesti põhiline probleem seaduste rakendamises. Ja selles osas ma arvan, et ilma mingisuguse tõsise järelevalve tugevdamiseta me siin edu ei saavuta, sest me oleme saatnud täna kõikvõimalikele kaabakatele väga selge signaali, et selle prügistamise tagajärjel mitte midagi ei juhtu. Peab hakkama juhtuma ja peab hakkama juhtuma kohe. Aitäh!
Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Aleksei Lotman, esimene täpsustav küsimus!
Aleksei Lotman Aitäh! Täpsustaks siiski seaduste koha pealt. Praegu ma ei leidnud ühtegi seadussätet, mis võimaldaks saata prahistajat paranduslikule tööle, see tähendab konkreetselt prügi koristama, mis oleks väga adekvaatne karistus selle eest. Kuidas suhtub justiitsminister taolise seadusmuudatuse võimalikusesse? Aitäh!
Justiitsminister Rein Lang Tänan! Täna kriminaalkaristusena võib ühiskondlikult kasulikku tööd rakendada. Selleks ei ole olemas mingisuguseid takistusi. Iseasi on see, et kust leida inimesi, kes seda reaalselt teevad. Meie oleme kaalunud seda, et tugevdada kriminaalhooldussüsteemi selliselt, et kriminaalhooldajad hakkaksid seda tegema. See on üsna lootusetu ilma politseipoolse koostööta. Sellega me tegeleme igapäevaselt. Nüüd, kui te teete ettepaneku, et ka väärteokaristusena võiks kohaldada midagi muud, kui kas siis otsest rahalist karistust või aresti, siis ka selles osas olen ma teiega 100% nõus ja vastav analüüs täna Justiitsministeeriumis juba käib. Ka meie oleme seda meelt, et väärteokaristus võiks olla Eestis ühiskondlikult kasulik töö. Kas või näiteks tõesti mõne prügihunniku koristamine. Aga erinevaid ühiskondlikult kasuliku töö vorme võiks kohaldada liikluseeskirjade rikkujate suhtes. Selles osas me ei ole suutnud leida tänaseks päevaks ühist keelt politseiga, aga see töö käib ja ma kinnitan teile, et küll me lepime selles suhtes veel selle aasta numbri sees ka kokku. Nii et põhimõtteliselt olen sellega nõus, et väärteokaristustusena peaks olema võimalik ka ühiskondliku töö kohaldamine, mitte üksnes kriminaalkaristusena. Aitäh!
Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Aleksei Lotman, teine täpsustav küsimus!
Aleksei Lotman Aitäh! Härra minister! Oma esimeses vastuses te viitasite minu meelest täiesti õigustatult järelevalve nõrkusele. Kas teie hinnangul tuleks selleks, et järelevalve muutuks tõhusamaks, tugevdada Riikliku Looduskaitsekeskuse loodusvahtide juriidilisi pädevusi ja samuti taastada RMK töötajatel, metsnikel teatud järelevalveõigus? Aitäh!
Justiitsminister Rein Lang Aitäh! Täna on kuidagi kummaline olukord, et valitsuskoalitsiooni kuuluv minister ja opositsiooni saadik ajavad täpselt ühte juttu. Ma täheldasin siin sama tendentsi muide ka eelmise küsimuse vastamise puhul. Aga ma oleksin kindlasti ettevaatlik kõikvõimalike uute institutsioonide loomisega. Jah, Keskkonnainspektsioon – nende õigused ja kohustused vääriks minu meelest ülevaatamist. Ja tuleksläbi vaadata ka see regulatsioon, mis puudutab Keskkonnaametit ja Looduskaitsekeskust. Minu meelest on seal olemas ressurssi, mida mõistlikult ühitades on võimalik kasutada ka selle prügistamise vastu võitlemisel. Aga Eestis on millegipärast unustatud, et Eestis kehtib ka selline seadus, nagu asendustegevuse ja sunniraha kohaldamise seadus. Kohalikud omavalitsused võivad väga edukalt välja selgitada need isikud, kes on süüdi looduse reostamises, – linnades on see muide päris lihtne – ja teha süüdiolevatele isikutele ettekirjutuse selle prahi ära koristamiseks. Ja juhul, kui seda ettekirjutust ei täideta, võib rakendada asendustäitmist, st teha seda ise ja nõuda kulud süüdlaselt sisse. Võtame mäiteks Tallinnas on olemas selline asi nagu korrakaitseüksus, mis tegutseb kummalise kaubamärgi "Munitsipaalpolitsei" nimetuse all. Nad võiksid väga edukalt seda võtta oma südameasjaks. See on tänases õigusruumis täiesti võimalik, aga tundub, et ei ole nii palju seda tahet seadust rakendada kui vaja oleks.
Esimees Ene Ergma Ja nüüd head kolleegid, kaks kohapeal registreeritud küsimust. Kõigepealt palun, kolleeg Mark Soosaar.
Mark Soosaar Lugupeetud juhataja! Austatud justiitsminister! Minu tädi mees, Tarvastust pärit mees, oli seda usku, et inimesed täidavad kõige paremini kirjutamata seadusi. Ka mina usun, et enamik Eesti inimesi tahavad olla seaduskuulelikud ja enamik Eesti inimesi paneksid oma prügi ära korralikesse suurtesse prügikastidesse, kui kohalikud omavalitsused selle korra tõsiselt võetavalt looks. Ma kujutan ette, et ka meie kunstnikud, arhitektid ja disainerid võtaks kindlasti osa moodsate prügikastide konkursist, kust varesed prügi kätte ei saa ja tuul välja ei rebi jne. Aga et jääda tänase küsimuse teema juurde: mis te arvate, kas ei peaks hakkama karistama neid omavalitsusi, kes ei loo inimestele võimalusi prügi kogumiseks? Aitäh!
Justiitsminister Rein Lang Ega karistamisega väga kaugele siin ei purjeta. Meil on olemas demokraatlik mehhanism. Järelikult need omavalitsused, kes seadusi ei täida ja ei taga seda, et prügimajandus oleks nende territooriumil korraldatud – ma arvan, et järgmine kord need inimesed enam volikogudesse valitud ei saa. Kohalikud valimised on 2009 ja ma soovitan kõigil valijatel väga tähelepanelikult vaadata, kas nende omavalitsejad on tegelikult kas või selle sama prügimajanduse korraldamisega ikkagi hakkama saanud. Aitäh!
Esimees Ene Ergma Ja viimane kohapealt registreeritud küsimus. Palun, kolleeg Jaan Kundla.
Jaan Kundla Aitäh, lugupeetud esimees! Austatud minister! Te ütlesite eelnevalt, et seadusandlus on täiesti piisav praegu selle järelevalve teostamiseks. Aga siit tekib küsimus, kes siis konkreetselt on jätnud oma töö tegemata? Kui on seadus, siis on järelikult ka seaduse järgi vastutavad institutsioonid. Kuidas te sunnite neid nüüd siis lähema aja jooksul oma ülesandeid täitma? Aitäh!
Justiitsminister Rein Lang Aitäh! Järelevalve on antud juhul Keskkonnainspektsioon, politsei ja kohalik omavalitsus. Kohaliku omavalitsuse peale valitsuse hammas kindlasti ei hakka, aga mis puudutab Keskkonnainspektsiooni ja politseid, siis selles osas valitsus tegutseb. Selge on see, et need vastutusahelad tuleb ka väga täpselt ära piiritleda, sest muidu juhtub nii, nagu ikka juhtub. Ehk, kui ei ole täpselt kindlaks määratud, kes vastutab, siis lõpuks ei vastuta keegi. Aga omavalitsustes ma näen kindlasti tänasel päeval siin nagu kõige suuremat probleemi – nii haldussuutlikkuses kui ka tõesti selles minnalaskmise meeleolus. Aga ma veel kord kordan, et 2009. aasta kohalikud valimised peaksid kindlasti seda olukorda parandama. Ma kujutan ette, et kõigil Eesti valijatel on see prügikoristusaktsioon väga hästi meeles. Ja vähemalt need 50 tuhat inimest, kes selles aktsioonis ise osalesid, kindlasti ei vali neid volikogu liikmeid tagasi, kes selle oma töö tegemata on jätnud.
Esimees Ene Ergma Aitäh, härra minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Tuesday, May 6, 2008
Saksamaa tahab ka Ära Teha
Tui sehuke kiri listi:
Email_address: joerg_herzer
----------------------------------------------------------Comment/Suggestion: Congratulations, I think your idea and the clean up action in estonia is an example for the whole world! I would like to start a similiar campaign in my region in Germany, hopping that german officials initiate a country wide clean up action like in estonia. I would like to know wether the special software based on Google Earth is available and to get more information about the functions of the software and its relevance for the success of the clean up action. Was there a connection between the use of the gps technic and the number of people participating in the clean up action (because of enthusiasm for the use of new technologies, like gps-handy with foto functions). If the enthusiasm for new technologies (mobile phone with gps and foto functions) is a way to get people to think about their environment and to do something against illegal waste deposition, then there is hope that some day the mobile phone generation will change their way of treating natu re.
Email_address: joerg_herzer
----------------------------------------------------------Comment/Suggestion: Congratulations, I think your idea and the clean up action in estonia is an example for the whole world! I would like to start a similiar campaign in my region in Germany, hopping that german officials initiate a country wide clean up action like in estonia. I would like to know wether the special software based on Google Earth is available and to get more information about the functions of the software and its relevance for the success of the clean up action. Was there a connection between the use of the gps technic and the number of people participating in the clean up action (because of enthusiasm for the use of new technologies, like gps-handy with foto functions). If the enthusiasm for new technologies (mobile phone with gps and foto functions) is a way to get people to think about their environment and to do something against illegal waste deposition, then there is hope that some day the mobile phone generation will change their way of treating natu re.
Kuidas EMT'i Kaja leidis koristamisaktsiooni käigus miinid
.jpg)
Miinileidmisega alustas vist Lauri, kes üsna tee lähedalt koukis kulu ja kivide vahelt välja kaks metallist lehmakoogi kujulist asja...
Sellest ja paljust muust loe edasi juba Kaja blogist
Monday, May 5, 2008
Field report - Võrumaa
VÕRU MAAKOND
1. Haanja kell 13- kõik valmis Viis prügi Rõuge lipujaama Osales u 20 vabatahtlikku+ 3 haagist Kõik prügipunktid said koristatud Kasutasid ära 0,5 kompl kotte, ülejäänu viisid naabervallale Rõugele: 25 kotitäit prügi + klaas- ohtlikke jäätmeid ei olnud, kokku- 5m3 prügi
2. Vastseliina- 13.30 valmis Lipujaamaga vald, teeninduspiirkond: Meremäe, Orava Osales 2.mai 80 in, 3.mai 50 vabatahtlikku Prügi 2/3 u 30m3 konteineritäit + rehvid, kotte ei jätkunud (said 1 kompl kotte) Lipujaamas ka Meremäe prügi- 2 suur veoautotäit, Orava- 2 suurt kuhjaga haagisetäit 1 konteineritäis jäi pühapäevaks peale laadida 20m3 prügi
3. Antsla- kell 13.30 valmis Vallakoordinaator: Kuldar Reismaa Viis 8m3 prügi Urvaste lipujaama Osales u 20 in, mõned saadeti naabervalda Urvastesse appi Tulid 1 kompl kottidega välja
4. Urvaste- tööd tehti u 18.30ni Vallakoordinaator: Kristjan Võrno Lipujaamaga vald, teeninduspiirkond: Urvaste ja Antsla Vald, kellel olid palju suuremad prügileiud, kui kaardistatud, avastati ka üks täiesti uus ja kaardistamata 15 m3 eriti suur prügila, mis jäi järelkoristust ootama. Osales u 60 vabatahtlikku Pooled kotid (said kokku 7 komplekti kotte) kasutati ebaratsionaalselt ära näidistalgutel, kus ei pandud kotte piisavalt täis vms, seega tuli õigel koristuspäeval kotte puudus.
5. Varstu- lõpp kell 14- kõik valmis Vallakoordinaator: Tiina Randjärv Lipujaamaga vald, teeninduspiirkond: Varstu, Mõniste Konteiner täidetud, ootab äravedamist – ½ Varstu, ½ Mõnistelt Varstu ei kasutanud musti kotte v.a klaasi koristamiseks (said 2 komplekti kotte) Kogu prügi- 20m3 on konteineris, v.a klaas ja rehvid Osales 56 in
6. Sõmerpalu- lõpp kell Vallakoordinaator: Aleks Pai Lipujaamaga vald, teeninduspiirkond: Sõmerpalu Osales u 100 vabatahtlikku Prügi koguti 1 suur ja 1 väike konteineritäis, umbes 70 m3 Ootamatult suur prügila Tinnipalu karjääris, kust koguti 40m3 prügi. Kottidest tuli puudus, said 6 komplekti kotte
7. Rõuge- u kella 16ni Vallakoordinaator: Karel Saarna 2 konteineritäit prügi ootab äravedamist Osales 100 inimest Prügi koguti u 50m3, said 3,5 komplekti kotte, neist tuli puudus
8. Lasva Vallakoordinaator: Elle Horn Lipujaamaga vald, loodi ajutine prügiladestuspunkt, kuna Ridali ei mahutanud rohkem Prügi u 50m3 Said 3 komplekti kotte, neist tuli puudus
9. Mõniste Vallakoordinaator: Helle Saar Viib 20m3 prügi Varstusse
Said 1 kompl kotte, neist tuli puudus Osales 80 vabatahtlikku
10. Meremäe- kell 15 Arno Vares Viib 20m3 prügi Vastseliina lipujaama 50 vabatahtlikku 2 veoautokoorma täit prügi- 4 tonni, ohtlikke jäätmeid ei olnud, ehitusjäätmeid ka mitte, kõik oli igapäevase tarbimise tulemusel tekkiv prügi pakendid, väiksemad tarbeesemed jms Said 1 komplekti kotte, neist tuli puudus
11. Võru vald Merle Tarrend 150 vabatahtlikku Viib prügi Võru linna lipujaama Said 3 komplekti kotte, tuli puudus Prügi kogus- vt Võru linn
12. Võru linn Terje Moisto Lipujaam, teenindab Võru linna ja valda 300 vabatahtlikku Kõikvõimalikku prügi- suurjäätmetest- mööblitükid, kodumasinate osad, metall, mänguasjad, riided, olmejäätmed, kodukaubad Said 18 komplekti kotte, tuli puudus Linnal ja vallal kokku u 3 suurt konteinerit (90m3) - 3 väikest (20m3), lisaks eelkoristuse käigus kogutud 5 konteinerit prügi ja osaliselt prügikotid hunnikutes
1. Haanja kell 13- kõik valmis Viis prügi Rõuge lipujaama Osales u 20 vabatahtlikku+ 3 haagist Kõik prügipunktid said koristatud Kasutasid ära 0,5 kompl kotte, ülejäänu viisid naabervallale Rõugele: 25 kotitäit prügi + klaas- ohtlikke jäätmeid ei olnud, kokku- 5m3 prügi
2. Vastseliina- 13.30 valmis Lipujaamaga vald, teeninduspiirkond: Meremäe, Orava Osales 2.mai 80 in, 3.mai 50 vabatahtlikku Prügi 2/3 u 30m3 konteineritäit + rehvid, kotte ei jätkunud (said 1 kompl kotte) Lipujaamas ka Meremäe prügi- 2 suur veoautotäit, Orava- 2 suurt kuhjaga haagisetäit 1 konteineritäis jäi pühapäevaks peale laadida 20m3 prügi
3. Antsla- kell 13.30 valmis Vallakoordinaator: Kuldar Reismaa Viis 8m3 prügi Urvaste lipujaama Osales u 20 in, mõned saadeti naabervalda Urvastesse appi Tulid 1 kompl kottidega välja
4. Urvaste- tööd tehti u 18.30ni Vallakoordinaator: Kristjan Võrno Lipujaamaga vald, teeninduspiirkond: Urvaste ja Antsla Vald, kellel olid palju suuremad prügileiud, kui kaardistatud, avastati ka üks täiesti uus ja kaardistamata 15 m3 eriti suur prügila, mis jäi järelkoristust ootama. Osales u 60 vabatahtlikku Pooled kotid (said kokku 7 komplekti kotte) kasutati ebaratsionaalselt ära näidistalgutel, kus ei pandud kotte piisavalt täis vms, seega tuli õigel koristuspäeval kotte puudus.
5. Varstu- lõpp kell 14- kõik valmis Vallakoordinaator: Tiina Randjärv Lipujaamaga vald, teeninduspiirkond: Varstu, Mõniste Konteiner täidetud, ootab äravedamist – ½ Varstu, ½ Mõnistelt Varstu ei kasutanud musti kotte v.a klaasi koristamiseks (said 2 komplekti kotte) Kogu prügi- 20m3 on konteineris, v.a klaas ja rehvid Osales 56 in
6. Sõmerpalu- lõpp kell Vallakoordinaator: Aleks Pai Lipujaamaga vald, teeninduspiirkond: Sõmerpalu Osales u 100 vabatahtlikku Prügi koguti 1 suur ja 1 väike konteineritäis, umbes 70 m3 Ootamatult suur prügila Tinnipalu karjääris, kust koguti 40m3 prügi. Kottidest tuli puudus, said 6 komplekti kotte
7. Rõuge- u kella 16ni Vallakoordinaator: Karel Saarna 2 konteineritäit prügi ootab äravedamist Osales 100 inimest Prügi koguti u 50m3, said 3,5 komplekti kotte, neist tuli puudus
8. Lasva Vallakoordinaator: Elle Horn Lipujaamaga vald, loodi ajutine prügiladestuspunkt, kuna Ridali ei mahutanud rohkem Prügi u 50m3 Said 3 komplekti kotte, neist tuli puudus
9. Mõniste Vallakoordinaator: Helle Saar Viib 20m3 prügi Varstusse
Said 1 kompl kotte, neist tuli puudus Osales 80 vabatahtlikku
10. Meremäe- kell 15 Arno Vares Viib 20m3 prügi Vastseliina lipujaama 50 vabatahtlikku 2 veoautokoorma täit prügi- 4 tonni, ohtlikke jäätmeid ei olnud, ehitusjäätmeid ka mitte, kõik oli igapäevase tarbimise tulemusel tekkiv prügi pakendid, väiksemad tarbeesemed jms Said 1 komplekti kotte, neist tuli puudus
11. Võru vald Merle Tarrend 150 vabatahtlikku Viib prügi Võru linna lipujaama Said 3 komplekti kotte, tuli puudus Prügi kogus- vt Võru linn
12. Võru linn Terje Moisto Lipujaam, teenindab Võru linna ja valda 300 vabatahtlikku Kõikvõimalikku prügi- suurjäätmetest- mööblitükid, kodumasinate osad, metall, mänguasjad, riided, olmejäätmed, kodukaubad Said 18 komplekti kotte, tuli puudus Linnal ja vallal kokku u 3 suurt konteinerit (90m3) - 3 väikest (20m3), lisaks eelkoristuse käigus kogutud 5 konteinerit prügi ja osaliselt prügikotid hunnikutes
Esimene protokoll e. kuidas kõik sai alguse
Teeme 2008
29. august 2007
Kohal: Rainer, Toomas, Henri, Nele, Kadri
Algatustoimkonna protokoll
Otsustati:
* 21:42 otsustati Eesti ära koristada
* 5. mail 2008. aastal viia läbi üle-riigiriigiline kampaania .Eesti puhtaks., mille käigus koristatakse ära erinevates Eestimaa avalikesse kohtades vedelev prügi, rämps, laga ja saast.
Toimkonnad:
Logistikatoimkond:
Selle toimkonna ülesanne on läbi mõelda, kuidas toimiks prügikoristamise praktiline logistika, organisatsioonide koostöö koordineerimine.
Taaskasutustoimkond:
Selle toimkonna ülesanne on hinnata prügi koostist ja otsustada regiooniti, mida sellega teha. Võimalusel käidelda. Äraveo ja käitlemise plaan.
Kommunikatsioonitoimkond:
Koolitustoimkond:
Vabatahtlike koolitamine (kuidas reaalselt koristama hakata), kooliõpilaste teavitamine
Edasised tegevused:
Henri räägib Teet Jagomäega AS-ist Regio projekti jaoks vajaminevast Georämpsu tehnilisest (interneti)keskkonnast, et projektimeeskonnal oleks võimalik kaardistada Eestis asuva prügi asukohti ning lähtuda sellest prügi reaalsel koristamisel. (Selle juurde peaks minema prügi iseloomu kirjeldus ja hulk, et saaks määratleda võimalusi seda koristada).
Peeter Jalakaga rääkimine kaamera osas. Jalakas räägib Rein Pakuga, et kaasata muusikuid.
Kampaania veeb (uurib tegemise võimalikkust)
Toomas ja /Kadri/ MTÜ-dega rääkimine Timuriga rääkimine Noortekojaga rääkimine Valla keskkonnaspetsialistide ja vallavanematega rääkimine Taaskasutuskeskusega rääkimine, et hinnata prügi kampaaniajärgse taaskasutuse ja käitlemise võimalusi. PR-firma leidmine Ants ja Jaak Johanson, Tõnis Mägi Jüri ja Rein Ratas Toomas räägib Dagmariga (Naiskodukaitsest) koostööst Kaitseliiduga. Maren Pärn (Ragn Sellsist) korraldajaks.
Kadri Projekti briefi kokkukirjutamine. Toitlustuse uurimine. Dagmari kaudu.
Rainer Arvamusliidrite otsimine klipi jaoks. Toomaselt sisend. ETV ELF
Toomas ja Rainer Kirja saatmine EV presidendile koostöös teiste partneritega
Lahtised otsad: Prügifirmadega rääkimine Prügimäed (4 tk) Prügi sorteerimisfirmad Transpordifirmad
Potentsiaalsed eraettevõtetest partnerid, kellega kontakteeruda: Merko Elion Eesti Energia Statoil Tallinna Sadam
29. august 2007
Kohal: Rainer, Toomas, Henri, Nele, Kadri
Algatustoimkonna protokoll
Otsustati:
* 21:42 otsustati Eesti ära koristada
* 5. mail 2008. aastal viia läbi üle-riigiriigiline kampaania .Eesti puhtaks., mille käigus koristatakse ära erinevates Eestimaa avalikesse kohtades vedelev prügi, rämps, laga ja saast.
Toimkonnad:
Logistikatoimkond:
Selle toimkonna ülesanne on läbi mõelda, kuidas toimiks prügikoristamise praktiline logistika, organisatsioonide koostöö koordineerimine.
Taaskasutustoimkond:
Selle toimkonna ülesanne on hinnata prügi koostist ja otsustada regiooniti, mida sellega teha. Võimalusel käidelda. Äraveo ja käitlemise plaan.
Kommunikatsioonitoimkond:
Koolitustoimkond:
Vabatahtlike koolitamine (kuidas reaalselt koristama hakata), kooliõpilaste teavitamine
Edasised tegevused:
Henri räägib Teet Jagomäega AS-ist Regio projekti jaoks vajaminevast Georämpsu tehnilisest (interneti)keskkonnast, et projektimeeskonnal oleks võimalik kaardistada Eestis asuva prügi asukohti ning lähtuda sellest prügi reaalsel koristamisel. (Selle juurde peaks minema prügi iseloomu kirjeldus ja hulk, et saaks määratleda võimalusi seda koristada).
Peeter Jalakaga rääkimine kaamera osas. Jalakas räägib Rein Pakuga, et kaasata muusikuid.
Kampaania veeb (uurib tegemise võimalikkust)
Toomas ja /Kadri/ MTÜ-dega rääkimine Timuriga rääkimine Noortekojaga rääkimine Valla keskkonnaspetsialistide ja vallavanematega rääkimine Taaskasutuskeskusega rääkimine, et hinnata prügi kampaaniajärgse taaskasutuse ja käitlemise võimalusi. PR-firma leidmine Ants ja Jaak Johanson, Tõnis Mägi Jüri ja Rein Ratas Toomas räägib Dagmariga (Naiskodukaitsest) koostööst Kaitseliiduga. Maren Pärn (Ragn Sellsist) korraldajaks.
Kadri Projekti briefi kokkukirjutamine. Toitlustuse uurimine. Dagmari kaudu.
Rainer Arvamusliidrite otsimine klipi jaoks. Toomaselt sisend. ETV ELF
Toomas ja Rainer Kirja saatmine EV presidendile koostöös teiste partneritega
Lahtised otsad: Prügifirmadega rääkimine Prügimäed (4 tk) Prügi sorteerimisfirmad Transpordifirmad
Potentsiaalsed eraettevõtetest partnerid, kellega kontakteeruda: Merko Elion Eesti Energia Statoil Tallinna Sadam
Meie Täname Teid
Kallid vabatahtlikud,
Praegu ei ole jõudu öelda rohkem, kui lihtsalt AITÄH kõigile kõigile, kes aitasid meil 3. mail Eestimaad puhtaks teha! 3. mai õhtul oli tõesti selline tunne, et maailm on parem paik!
Aitähhh!!!
Sunday, May 4, 2008
Field report - Risti vald
Õnnitlen Teeme Ära tegijaid eduka päeva puhul. Ka meie olime tublid:Risti vald (900 elanikku) pani välja 255 inimest ehk vähemalt iga neljasvallakodanik andis oma panuse puhtama Eestimaa nimel. RISTI VALD SAIPUHTAKS.
Aitäh kõigile!
--Tervitades,
Rein KruusmaaVallavanem
Aitäh kõigile!
--Tervitades,
Rein KruusmaaVallavanem
Saturday, May 3, 2008
Field report- Lohusalu Selts
Kaua aega tagasi moodustatud Lohusalu selts võttis aktsioonist osa projektiväliselt ja iseseisvalt. Kokku tuli 120 inimest ja kammis läbi kogu Lohusalu poolsaare. Prüügi veeti kokku ATVde abil ja vallavalitsus aitas korraldada äraveo. See ettevõtmine meie statistikas ei sisaldu. Selliseid iseseisvaid rahvarohkeid aktsioone oli ilmselt palju. Ootasime maksimaalselt 20 inimest Lahe! :) http://lohusaluselts.edasi.ee/default.aspx
Uskumatud inimesed
kella 16. 00 seisuga on raadil olevasse sorteerimisjaama toodud 155 tonniprügi tartumaalt, valgamaalt, jõgevamaalt, see teeb 140 suuremat-väiksematkoormat.
käisin ise paaris lipujaamas siin raadi kandis. teate, see on absoluutseltUSKUMATU, mis täna eestis toimub - ma ei oskagi seda sõnadesse panna.eestis on vähemalt 40 000 mega-ultra-super-tublit, hoolast ja hoolivatinimest, kes rassivad koristada lõõmava päikese all nii et põlved nõrgad.nad on ära teenininud terve eesti au ja kiituse ja tänu, kummardame neilemaani.
käisin ise paaris lipujaamas siin raadi kandis. teate, see on absoluutseltUSKUMATU, mis täna eestis toimub - ma ei oskagi seda sõnadesse panna.eestis on vähemalt 40 000 mega-ultra-super-tublit, hoolast ja hoolivatinimest, kes rassivad koristada lõõmava päikese all nii et põlved nõrgad.nad on ära teenininud terve eesti au ja kiituse ja tänu, kummardame neilemaani.
Kuidas tunda tundmatuid
Subscribe to:
Posts (Atom)
