Levitagem rahvusvaheliselt! :)
http://www.youtube.com/watch?v=A5GryIDl0qY
K
Wednesday, February 18, 2009
Tuesday, October 14, 2008
Thursday, May 22, 2008
Ümarlaua (sala)protokolid on lekkinud
Pea esimest korda Eesti poliitilises ajaloos said kokku kõik Eesti poliitilised erakonnad ning arutati kuidas või mida Riik - KOV saab/peab tegema, et päästa Eestimaa metsad ja maad prügiuputusest.
Loe Salaprotokolle siit
Nüüd vajame ka Sinu abi: Küsi oma saadikult, mida tema on teinud, et mõtted mis sel koosolekul sai väljaöeldud ka ellu viidaks!
Tuesday, May 20, 2008
Argentiina: Cleaning her mountains one bottle at a time
TILCARA, Argentina (CNN) -- Carmen Salva's mission may be ambitious, but her belief is simple: "It's never too early to start caring for the land you live in and grow up in."
Loe kogu lugu SIIT
Uued Ideed Ära tegemiseks
Mari Jüssi saatis ühe toreda idee järgmistele Ära Tegijatele:
Mul on üks idee, kuidas ühel aastal võiks Teeme ära kampaaniat sisustada.
Eesmärk oleks vähendada 10 000 tonni CO2 igapäevase autokasutuse vähendamise kaudu.
Sihtrühm on eelkõige autoga üksi tööle sõitvad linnainimesed, eesmärgiga saada 50 000 kampaanias osalejat, kes per naase keskmiselt ca 1111 km vähem autot kasutavad - nt perioodil mai-september. Arvesse läheks autosõitude vähendamine kaugtöötamise, ühistranspordi, jalgratta, kõndimise, autode ühiskasutuse ja autosõitude vahemaade vähendamise kaudu (vahemaade vähendamine selles mõttes, et kui inimene endale paremini selgeks teeb, et mõne kauba, teenuse või ürituse pärast ei pea teise linna või Eesti otsa sõitma ja mitmed vajalikud asjad võivad hoopis asuda palju lähemal kodu/töökohale kui oma käike läbi mõelda).
- Saab moodustada tiime, et nt koos töökollektiivi, klassi, kursuse või sõpruskonnaga ühiselt probleeme kaardistada, lahendusi pakkuda ja vähem autot kasutada.- Saab rakendada Google kaarte mugavate jalgrattamarsruutide kaardistamiseks, ühiste töölesõitude kogunemispunktide määramiseks (et võimalikult palju tekiks nn kriitilist massi ja asi on nähtav)- Saab teha veebipõhise kalkulaatori, kui palju mingi valik annab CO2 vähendada, vaja eestile kohandada- USA-s on selline kaardiabi lühikeste autosõitude vähendamise jaoks: http://www.2milechallenge.com/ Saaks teha koostöös mõne infoportaaliga. Erinevalt prügiaktsioonist, ei saa seda teha ühepäevase aktsiooniga -- kui kampaania toimub näiteks 5-kuusel perioodil maist septembrini, siis autode praegu keskmist läbisõitu arvestades (ca 1000 km kuus) siis tuleb 5 kuu jooksul vähendada autokasutust 20%.
- 1 nädal mai keskel nt (kampaania avanädal) ja 1 nädal septembris (koolimineku nädal nt kui pööratakse palju tähelepanu liiklusohutusele) oleks nö massilised autovabad nädalad, kus võtaks eesmärgiks, et Tallinnas ja Tartus ummikuid ei ole ja tänavapilt on märgatavalt muutunud. (Budapest sai Maapäeval 80 000 inimest kriitilise massi sõidus osalema)
Tõmbab tähelepanu autostumisega seotud keskkonnaprobleemide ja energiakasutusele, ebaökonoomsusele, liiklusohutusele, inimeste tervisele, laste ja noorte liikumisvabaduse vähenemisele ning praeguste linnaplaneerimispoliitikate autokesksusele. Pakub lahendusi töölesõiduks alternatiivsete lahenduste soodusamiseks linnade, riigi ja tööandjate poolt. Toob välja puudused, miks Eestis ei investeerita ökonoomsesse asustustruktuuri, ühistransporti, jalgrattateedesse.
Eeldab tihedat koostööd linnadega, suuremate tööandjatega, ühistranspordiettevõtetega.Ideaalne viis teadvustada linna- ja transpordiplaneerimisega seotud probleeme enne kohalikke valimisi.SEI-s hiljuti avaldatud Inimene ja keskkond arvamusküsitluse järgi pidasid enamus vastajatest autostumisega seotud keskkonnaprobleeme Eestis kõige rohkem muret tekitavamateks. Mitmed teised uuringud näitavad ka, et inimesed eelistavad ühistranspordi- ja kergliikluse arendamist autokasutuse soodustamisele ning kasutaks rohkem muid liikumisvahendid kui need oleks mugavalt korraldatud.
Ka Eestis on umbes pooled autoga tehtavatest käikudest alla 6 km pikad, nendest omakorda pooled alla 2 km pikad. Pooltel Eesti peredel isiklik auto puudub -- väita, et ilma isikliku autota on võimatu Eesti linnades hakkama saada, on absurd. Ka ei tähenda auto omamine, et sa oled sunnitud seda iga päev kasutama.
Sellise kampaania säästud on ka kokku arvutatavad. ca 50 000 000 autokilomeetrit vähem hoiab kokku vähemalt otseseid kulusid 150 miljonit krooni, osa sellest kulub küll ühistranspordipiletitele ja ratta putitamiseks.Saab kokku arvutada kui palju rasva põletab kui palju rohkem on inimesed väljas. Autokasutuse väliskulusidarvestades on lisaks kokkuhoid veel vähemalt suurusjärgus 50-100 miljonit krooni (arvestades tervisekahjustusi, ummikuid, müra, kliimamõjusid jne). Ka selle kokkuhoiu arvutuse peaks saama kalkulaatorisse panna.
Elanike elektritarbimise kaudu sellist kogust CO2 kokku hoida ei annaks üldse nii kiiresti tulemust -- kui laias laastus üks kWh elektrit tekitab 1 kg CO2 ja pere tarbib keskmiselt aastas 3000 kWh, siis kolmandiku aasta elektritarbimise vähendamine on palju keerulisem kui 10% autosõitude vähendamine. Elektritoomise CO2 vähendamise potentsiaal on puhtalt elektritootmise muutmise poolel, transpordi oma eelkõige kasutuse poolel.
Õhk puhtaks, Eesti jalule -- ilma kütmata!
Mari
Eesmärk oleks vähendada 10 000 tonni CO2 igapäevase autokasutuse vähendamise kaudu.
Sihtrühm on eelkõige autoga üksi tööle sõitvad linnainimesed, eesmärgiga saada 50 000 kampaanias osalejat, kes per naase keskmiselt ca 1111 km vähem autot kasutavad - nt perioodil mai-september. Arvesse läheks autosõitude vähendamine kaugtöötamise, ühistranspordi, jalgratta, kõndimise, autode ühiskasutuse ja autosõitude vahemaade vähendamise kaudu (vahemaade vähendamine selles mõttes, et kui inimene endale paremini selgeks teeb, et mõne kauba, teenuse või ürituse pärast ei pea teise linna või Eesti otsa sõitma ja mitmed vajalikud asjad võivad hoopis asuda palju lähemal kodu/töökohale kui oma käike läbi mõelda).
- Saab moodustada tiime, et nt koos töökollektiivi, klassi, kursuse või sõpruskonnaga ühiselt probleeme kaardistada, lahendusi pakkuda ja vähem autot kasutada.- Saab rakendada Google kaarte mugavate jalgrattamarsruutide kaardistamiseks, ühiste töölesõitude kogunemispunktide määramiseks (et võimalikult palju tekiks nn kriitilist massi ja asi on nähtav)- Saab teha veebipõhise kalkulaatori, kui palju mingi valik annab CO2 vähendada, vaja eestile kohandada- USA-s on selline kaardiabi lühikeste autosõitude vähendamise jaoks: http://www.2milechallenge.com/ Saaks teha koostöös mõne infoportaaliga. Erinevalt prügiaktsioonist, ei saa seda teha ühepäevase aktsiooniga -- kui kampaania toimub näiteks 5-kuusel perioodil maist septembrini, siis autode praegu keskmist läbisõitu arvestades (ca 1000 km kuus) siis tuleb 5 kuu jooksul vähendada autokasutust 20%.
- 1 nädal mai keskel nt (kampaania avanädal) ja 1 nädal septembris (koolimineku nädal nt kui pööratakse palju tähelepanu liiklusohutusele) oleks nö massilised autovabad nädalad, kus võtaks eesmärgiks, et Tallinnas ja Tartus ummikuid ei ole ja tänavapilt on märgatavalt muutunud. (Budapest sai Maapäeval 80 000 inimest kriitilise massi sõidus osalema)
Tõmbab tähelepanu autostumisega seotud keskkonnaprobleemide ja energiakasutusele, ebaökonoomsusele, liiklusohutusele, inimeste tervisele, laste ja noorte liikumisvabaduse vähenemisele ning praeguste linnaplaneerimispoliitikate autokesksusele. Pakub lahendusi töölesõiduks alternatiivsete lahenduste soodusamiseks linnade, riigi ja tööandjate poolt. Toob välja puudused, miks Eestis ei investeerita ökonoomsesse asustustruktuuri, ühistransporti, jalgrattateedesse.
Eeldab tihedat koostööd linnadega, suuremate tööandjatega, ühistranspordiettevõtetega.Ideaalne viis teadvustada linna- ja transpordiplaneerimisega seotud probleeme enne kohalikke valimisi.SEI-s hiljuti avaldatud Inimene ja keskkond arvamusküsitluse järgi pidasid enamus vastajatest autostumisega seotud keskkonnaprobleeme Eestis kõige rohkem muret tekitavamateks. Mitmed teised uuringud näitavad ka, et inimesed eelistavad ühistranspordi- ja kergliikluse arendamist autokasutuse soodustamisele ning kasutaks rohkem muid liikumisvahendid kui need oleks mugavalt korraldatud.
Ka Eestis on umbes pooled autoga tehtavatest käikudest alla 6 km pikad, nendest omakorda pooled alla 2 km pikad. Pooltel Eesti peredel isiklik auto puudub -- väita, et ilma isikliku autota on võimatu Eesti linnades hakkama saada, on absurd. Ka ei tähenda auto omamine, et sa oled sunnitud seda iga päev kasutama.
Sellise kampaania säästud on ka kokku arvutatavad. ca 50 000 000 autokilomeetrit vähem hoiab kokku vähemalt otseseid kulusid 150 miljonit krooni, osa sellest kulub küll ühistranspordipiletitele ja ratta putitamiseks.Saab kokku arvutada kui palju rasva põletab kui palju rohkem on inimesed väljas. Autokasutuse väliskulusidarvestades on lisaks kokkuhoid veel vähemalt suurusjärgus 50-100 miljonit krooni (arvestades tervisekahjustusi, ummikuid, müra, kliimamõjusid jne). Ka selle kokkuhoiu arvutuse peaks saama kalkulaatorisse panna.
Elanike elektritarbimise kaudu sellist kogust CO2 kokku hoida ei annaks üldse nii kiiresti tulemust -- kui laias laastus üks kWh elektrit tekitab 1 kg CO2 ja pere tarbib keskmiselt aastas 3000 kWh, siis kolmandiku aasta elektritarbimise vähendamine on palju keerulisem kui 10% autosõitude vähendamine. Elektritoomise CO2 vähendamise potentsiaal on puhtalt elektritootmise muutmise poolel, transpordi oma eelkõige kasutuse poolel.
Õhk puhtaks, Eesti jalule -- ilma kütmata!
Mari
Thursday, May 8, 2008
1313 e keskkonnainspektorite töödest
3 mailt leiti üle Eesti hulganisti tõendeid mis viitavad nende algsele omanikule. ON loomulik, et tahaks Marguse, OÜ Kõvad Vennad või Maša nimelisi pabereid leides need kohe samadele kodanikele tuppa maha visata aga STOPP – Kas sina ise oled veendunud, et prügi mille viid korralikult ettenähtud kasti ei liigu sealt ebaeetiliste firmade või süüdimatute inimeste poolt metsa?
Oled sa küsinud kuidas ja kuhu toimub jäätmevedu Sinu prügivedaja poolt kes tegi sulle ootamatult soodsa pakkumise ehitusprahi äraviimiseks. Oled Sa uurinud kas Sinu rehvivahetus firma on liitunud tootjavastutus süsteemiga ( a’la rehviliit) jne , jne
Elik Sinu ja Minu vastutus peab olema palju laiem kui see, et isiklik eetiline /keskkonnahoidlik käitumine. Samamoodi peame jälgima, et osapooled kes meiega suhestuvad kannavad endas meiega ühiseid väärtusi.
Tegelikult tahtsin esile tõsta asiseid keskkonnainspektoreid
Risto leidis 3 mail oma koristuspaigast tõendeid nende eelmisele omanikule ja andis neist teada telefonile 1313
Vastuseks sellise toreda isikliku kirja:
From: Inge
Sent: 8. mai 2008. a. 17:50
To: Risto
Subject: Tänud
Tere õhtust 1
Aitäh, sain fotod kätte. Tõenäoliselt on tegu kaupluse " jäätmetega" või siis mõni kaupa vedav auto on jäätmed tee äärde poetanud.
M.Wooli kalatööstus on hetkel Eestis korralikumaid, oleme korduvalt neid kontrollinud ja teame kui pedant on omanik. Helistasin sinna firmasse, ta lubas vaadata kuupäevi, millal Edu kpl käis laost kaupa võtmas ja kui võimalik siis mis autoga.
Võtan ühendust lähipäevil Edu kauplusega ja uurin eelkõige, mis firma ( auto ) neile kalatooteid veab.
Ikkagi suured tänud tähelepanekute eest ja teadmiseks, kui midagi näha - töötab ööpäevane telefon 1313.
Parimat soovides
Inge Tammeväli
NB Kui kirjavigu on, ärge pöörake tähelepanu, sain täna tööülesannete täitmisel päris tugevasti koera käest hammustada, tulen just traumapunktist ja saan kirjutada hetkel ainult ühe näpuga
Oled sa küsinud kuidas ja kuhu toimub jäätmevedu Sinu prügivedaja poolt kes tegi sulle ootamatult soodsa pakkumise ehitusprahi äraviimiseks. Oled Sa uurinud kas Sinu rehvivahetus firma on liitunud tootjavastutus süsteemiga ( a’la rehviliit) jne , jne
Elik Sinu ja Minu vastutus peab olema palju laiem kui see, et isiklik eetiline /keskkonnahoidlik käitumine. Samamoodi peame jälgima, et osapooled kes meiega suhestuvad kannavad endas meiega ühiseid väärtusi.
Tegelikult tahtsin esile tõsta asiseid keskkonnainspektoreid
Risto leidis 3 mail oma koristuspaigast tõendeid nende eelmisele omanikule ja andis neist teada telefonile 1313
Vastuseks sellise toreda isikliku kirja:
From: Inge
Sent: 8. mai 2008. a. 17:50
To: Risto
Subject: Tänud
Tere õhtust 1
Aitäh, sain fotod kätte. Tõenäoliselt on tegu kaupluse " jäätmetega" või siis mõni kaupa vedav auto on jäätmed tee äärde poetanud.
M.Wooli kalatööstus on hetkel Eestis korralikumaid, oleme korduvalt neid kontrollinud ja teame kui pedant on omanik. Helistasin sinna firmasse, ta lubas vaadata kuupäevi, millal Edu kpl käis laost kaupa võtmas ja kui võimalik siis mis autoga.
Võtan ühendust lähipäevil Edu kauplusega ja uurin eelkõige, mis firma ( auto ) neile kalatooteid veab.
Ikkagi suured tänud tähelepanekute eest ja teadmiseks, kui midagi näha - töötab ööpäevane telefon 1313.
Parimat soovides
Inge Tammeväli
NB Kui kirjavigu on, ärge pöörake tähelepanu, sain täna tööülesannete täitmisel päris tugevasti koera käest hammustada, tulen just traumapunktist ja saan kirjutada hetkel ainult ühe näpuga
Wednesday, May 7, 2008
Prügistamisest Riigikogus
Esimees Ene Ergma Järgmine küsimus, palun, kolleeg Aleksei Lotman, justiitsminister Rein Langile!
Aleksei Lotman Aitäh, hea esimees! Auväärt minister! Kui ma ei eksi, olite teie ka prügi koristamas läinud laupäeval ja seega võin küsida teie käest mitte ainult kui rahvaasemik justiitsministrilt, vaid ka kui üks 50 tuhandest prügi koristanud inimesest teise käest. Kas teile ei tundu, et prahistajate karistamatuse tunne on läinud mõnevõrra üle mõistuse? Aitäh!
Justiitsminister Rein Lang Aitäh! Olen sada protsenti nõus. Kui oleks võimalik olla 110% nõus, siis oleksin 110% nõus. Ja probleem ei ole mitte Eesti seaduste kvaliteedis tänasel päeval. Ma just vaatasin, muide, ilma teadmata seda, et te mulle selle küsimuse esitate, vaatasin esmaspäeval üle kõik need seadusandlikud aktid, millega sätestatakse sanktsioonid hea sõna "prügistamise" eest. Ja need on Eestis päris karmid. Aga vaatamata sellele vedeleb praktiliselt igas metsatukas prügi. Milles on siis asi? Ja mulle tundub, et me oleme väga harjunud sellise loogikaga, et me võtame vastu seaduse ja loodame, et see seadus hakkab tööle iseenesest, nagu taevast tulnud jõudude mõjul. Ei hakka. Täna on Eesti põhiline probleem seaduste rakendamises. Ja selles osas ma arvan, et ilma mingisuguse tõsise järelevalve tugevdamiseta me siin edu ei saavuta, sest me oleme saatnud täna kõikvõimalikele kaabakatele väga selge signaali, et selle prügistamise tagajärjel mitte midagi ei juhtu. Peab hakkama juhtuma ja peab hakkama juhtuma kohe. Aitäh!
Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Aleksei Lotman, esimene täpsustav küsimus!
Aleksei Lotman Aitäh! Täpsustaks siiski seaduste koha pealt. Praegu ma ei leidnud ühtegi seadussätet, mis võimaldaks saata prahistajat paranduslikule tööle, see tähendab konkreetselt prügi koristama, mis oleks väga adekvaatne karistus selle eest. Kuidas suhtub justiitsminister taolise seadusmuudatuse võimalikusesse? Aitäh!
Justiitsminister Rein Lang Tänan! Täna kriminaalkaristusena võib ühiskondlikult kasulikku tööd rakendada. Selleks ei ole olemas mingisuguseid takistusi. Iseasi on see, et kust leida inimesi, kes seda reaalselt teevad. Meie oleme kaalunud seda, et tugevdada kriminaalhooldussüsteemi selliselt, et kriminaalhooldajad hakkaksid seda tegema. See on üsna lootusetu ilma politseipoolse koostööta. Sellega me tegeleme igapäevaselt. Nüüd, kui te teete ettepaneku, et ka väärteokaristusena võiks kohaldada midagi muud, kui kas siis otsest rahalist karistust või aresti, siis ka selles osas olen ma teiega 100% nõus ja vastav analüüs täna Justiitsministeeriumis juba käib. Ka meie oleme seda meelt, et väärteokaristus võiks olla Eestis ühiskondlikult kasulik töö. Kas või näiteks tõesti mõne prügihunniku koristamine. Aga erinevaid ühiskondlikult kasuliku töö vorme võiks kohaldada liikluseeskirjade rikkujate suhtes. Selles osas me ei ole suutnud leida tänaseks päevaks ühist keelt politseiga, aga see töö käib ja ma kinnitan teile, et küll me lepime selles suhtes veel selle aasta numbri sees ka kokku. Nii et põhimõtteliselt olen sellega nõus, et väärteokaristustusena peaks olema võimalik ka ühiskondliku töö kohaldamine, mitte üksnes kriminaalkaristusena. Aitäh!
Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Aleksei Lotman, teine täpsustav küsimus!
Aleksei Lotman Aitäh! Härra minister! Oma esimeses vastuses te viitasite minu meelest täiesti õigustatult järelevalve nõrkusele. Kas teie hinnangul tuleks selleks, et järelevalve muutuks tõhusamaks, tugevdada Riikliku Looduskaitsekeskuse loodusvahtide juriidilisi pädevusi ja samuti taastada RMK töötajatel, metsnikel teatud järelevalveõigus? Aitäh!
Justiitsminister Rein Lang Aitäh! Täna on kuidagi kummaline olukord, et valitsuskoalitsiooni kuuluv minister ja opositsiooni saadik ajavad täpselt ühte juttu. Ma täheldasin siin sama tendentsi muide ka eelmise küsimuse vastamise puhul. Aga ma oleksin kindlasti ettevaatlik kõikvõimalike uute institutsioonide loomisega. Jah, Keskkonnainspektsioon – nende õigused ja kohustused vääriks minu meelest ülevaatamist. Ja tuleksläbi vaadata ka see regulatsioon, mis puudutab Keskkonnaametit ja Looduskaitsekeskust. Minu meelest on seal olemas ressurssi, mida mõistlikult ühitades on võimalik kasutada ka selle prügistamise vastu võitlemisel. Aga Eestis on millegipärast unustatud, et Eestis kehtib ka selline seadus, nagu asendustegevuse ja sunniraha kohaldamise seadus. Kohalikud omavalitsused võivad väga edukalt välja selgitada need isikud, kes on süüdi looduse reostamises, – linnades on see muide päris lihtne – ja teha süüdiolevatele isikutele ettekirjutuse selle prahi ära koristamiseks. Ja juhul, kui seda ettekirjutust ei täideta, võib rakendada asendustäitmist, st teha seda ise ja nõuda kulud süüdlaselt sisse. Võtame mäiteks Tallinnas on olemas selline asi nagu korrakaitseüksus, mis tegutseb kummalise kaubamärgi "Munitsipaalpolitsei" nimetuse all. Nad võiksid väga edukalt seda võtta oma südameasjaks. See on tänases õigusruumis täiesti võimalik, aga tundub, et ei ole nii palju seda tahet seadust rakendada kui vaja oleks.
Esimees Ene Ergma Ja nüüd head kolleegid, kaks kohapeal registreeritud küsimust. Kõigepealt palun, kolleeg Mark Soosaar.
Mark Soosaar Lugupeetud juhataja! Austatud justiitsminister! Minu tädi mees, Tarvastust pärit mees, oli seda usku, et inimesed täidavad kõige paremini kirjutamata seadusi. Ka mina usun, et enamik Eesti inimesi tahavad olla seaduskuulelikud ja enamik Eesti inimesi paneksid oma prügi ära korralikesse suurtesse prügikastidesse, kui kohalikud omavalitsused selle korra tõsiselt võetavalt looks. Ma kujutan ette, et ka meie kunstnikud, arhitektid ja disainerid võtaks kindlasti osa moodsate prügikastide konkursist, kust varesed prügi kätte ei saa ja tuul välja ei rebi jne. Aga et jääda tänase küsimuse teema juurde: mis te arvate, kas ei peaks hakkama karistama neid omavalitsusi, kes ei loo inimestele võimalusi prügi kogumiseks? Aitäh!
Justiitsminister Rein Lang Ega karistamisega väga kaugele siin ei purjeta. Meil on olemas demokraatlik mehhanism. Järelikult need omavalitsused, kes seadusi ei täida ja ei taga seda, et prügimajandus oleks nende territooriumil korraldatud – ma arvan, et järgmine kord need inimesed enam volikogudesse valitud ei saa. Kohalikud valimised on 2009 ja ma soovitan kõigil valijatel väga tähelepanelikult vaadata, kas nende omavalitsejad on tegelikult kas või selle sama prügimajanduse korraldamisega ikkagi hakkama saanud. Aitäh!
Esimees Ene Ergma Ja viimane kohapealt registreeritud küsimus. Palun, kolleeg Jaan Kundla.
Jaan Kundla Aitäh, lugupeetud esimees! Austatud minister! Te ütlesite eelnevalt, et seadusandlus on täiesti piisav praegu selle järelevalve teostamiseks. Aga siit tekib küsimus, kes siis konkreetselt on jätnud oma töö tegemata? Kui on seadus, siis on järelikult ka seaduse järgi vastutavad institutsioonid. Kuidas te sunnite neid nüüd siis lähema aja jooksul oma ülesandeid täitma? Aitäh!
Justiitsminister Rein Lang Aitäh! Järelevalve on antud juhul Keskkonnainspektsioon, politsei ja kohalik omavalitsus. Kohaliku omavalitsuse peale valitsuse hammas kindlasti ei hakka, aga mis puudutab Keskkonnainspektsiooni ja politseid, siis selles osas valitsus tegutseb. Selge on see, et need vastutusahelad tuleb ka väga täpselt ära piiritleda, sest muidu juhtub nii, nagu ikka juhtub. Ehk, kui ei ole täpselt kindlaks määratud, kes vastutab, siis lõpuks ei vastuta keegi. Aga omavalitsustes ma näen kindlasti tänasel päeval siin nagu kõige suuremat probleemi – nii haldussuutlikkuses kui ka tõesti selles minnalaskmise meeleolus. Aga ma veel kord kordan, et 2009. aasta kohalikud valimised peaksid kindlasti seda olukorda parandama. Ma kujutan ette, et kõigil Eesti valijatel on see prügikoristusaktsioon väga hästi meeles. Ja vähemalt need 50 tuhat inimest, kes selles aktsioonis ise osalesid, kindlasti ei vali neid volikogu liikmeid tagasi, kes selle oma töö tegemata on jätnud.
Esimees Ene Ergma Aitäh, härra minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Aleksei Lotman Aitäh, hea esimees! Auväärt minister! Kui ma ei eksi, olite teie ka prügi koristamas läinud laupäeval ja seega võin küsida teie käest mitte ainult kui rahvaasemik justiitsministrilt, vaid ka kui üks 50 tuhandest prügi koristanud inimesest teise käest. Kas teile ei tundu, et prahistajate karistamatuse tunne on läinud mõnevõrra üle mõistuse? Aitäh!
Justiitsminister Rein Lang Aitäh! Olen sada protsenti nõus. Kui oleks võimalik olla 110% nõus, siis oleksin 110% nõus. Ja probleem ei ole mitte Eesti seaduste kvaliteedis tänasel päeval. Ma just vaatasin, muide, ilma teadmata seda, et te mulle selle küsimuse esitate, vaatasin esmaspäeval üle kõik need seadusandlikud aktid, millega sätestatakse sanktsioonid hea sõna "prügistamise" eest. Ja need on Eestis päris karmid. Aga vaatamata sellele vedeleb praktiliselt igas metsatukas prügi. Milles on siis asi? Ja mulle tundub, et me oleme väga harjunud sellise loogikaga, et me võtame vastu seaduse ja loodame, et see seadus hakkab tööle iseenesest, nagu taevast tulnud jõudude mõjul. Ei hakka. Täna on Eesti põhiline probleem seaduste rakendamises. Ja selles osas ma arvan, et ilma mingisuguse tõsise järelevalve tugevdamiseta me siin edu ei saavuta, sest me oleme saatnud täna kõikvõimalikele kaabakatele väga selge signaali, et selle prügistamise tagajärjel mitte midagi ei juhtu. Peab hakkama juhtuma ja peab hakkama juhtuma kohe. Aitäh!
Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Aleksei Lotman, esimene täpsustav küsimus!
Aleksei Lotman Aitäh! Täpsustaks siiski seaduste koha pealt. Praegu ma ei leidnud ühtegi seadussätet, mis võimaldaks saata prahistajat paranduslikule tööle, see tähendab konkreetselt prügi koristama, mis oleks väga adekvaatne karistus selle eest. Kuidas suhtub justiitsminister taolise seadusmuudatuse võimalikusesse? Aitäh!
Justiitsminister Rein Lang Tänan! Täna kriminaalkaristusena võib ühiskondlikult kasulikku tööd rakendada. Selleks ei ole olemas mingisuguseid takistusi. Iseasi on see, et kust leida inimesi, kes seda reaalselt teevad. Meie oleme kaalunud seda, et tugevdada kriminaalhooldussüsteemi selliselt, et kriminaalhooldajad hakkaksid seda tegema. See on üsna lootusetu ilma politseipoolse koostööta. Sellega me tegeleme igapäevaselt. Nüüd, kui te teete ettepaneku, et ka väärteokaristusena võiks kohaldada midagi muud, kui kas siis otsest rahalist karistust või aresti, siis ka selles osas olen ma teiega 100% nõus ja vastav analüüs täna Justiitsministeeriumis juba käib. Ka meie oleme seda meelt, et väärteokaristus võiks olla Eestis ühiskondlikult kasulik töö. Kas või näiteks tõesti mõne prügihunniku koristamine. Aga erinevaid ühiskondlikult kasuliku töö vorme võiks kohaldada liikluseeskirjade rikkujate suhtes. Selles osas me ei ole suutnud leida tänaseks päevaks ühist keelt politseiga, aga see töö käib ja ma kinnitan teile, et küll me lepime selles suhtes veel selle aasta numbri sees ka kokku. Nii et põhimõtteliselt olen sellega nõus, et väärteokaristustusena peaks olema võimalik ka ühiskondliku töö kohaldamine, mitte üksnes kriminaalkaristusena. Aitäh!
Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Aleksei Lotman, teine täpsustav küsimus!
Aleksei Lotman Aitäh! Härra minister! Oma esimeses vastuses te viitasite minu meelest täiesti õigustatult järelevalve nõrkusele. Kas teie hinnangul tuleks selleks, et järelevalve muutuks tõhusamaks, tugevdada Riikliku Looduskaitsekeskuse loodusvahtide juriidilisi pädevusi ja samuti taastada RMK töötajatel, metsnikel teatud järelevalveõigus? Aitäh!
Justiitsminister Rein Lang Aitäh! Täna on kuidagi kummaline olukord, et valitsuskoalitsiooni kuuluv minister ja opositsiooni saadik ajavad täpselt ühte juttu. Ma täheldasin siin sama tendentsi muide ka eelmise küsimuse vastamise puhul. Aga ma oleksin kindlasti ettevaatlik kõikvõimalike uute institutsioonide loomisega. Jah, Keskkonnainspektsioon – nende õigused ja kohustused vääriks minu meelest ülevaatamist. Ja tuleksläbi vaadata ka see regulatsioon, mis puudutab Keskkonnaametit ja Looduskaitsekeskust. Minu meelest on seal olemas ressurssi, mida mõistlikult ühitades on võimalik kasutada ka selle prügistamise vastu võitlemisel. Aga Eestis on millegipärast unustatud, et Eestis kehtib ka selline seadus, nagu asendustegevuse ja sunniraha kohaldamise seadus. Kohalikud omavalitsused võivad väga edukalt välja selgitada need isikud, kes on süüdi looduse reostamises, – linnades on see muide päris lihtne – ja teha süüdiolevatele isikutele ettekirjutuse selle prahi ära koristamiseks. Ja juhul, kui seda ettekirjutust ei täideta, võib rakendada asendustäitmist, st teha seda ise ja nõuda kulud süüdlaselt sisse. Võtame mäiteks Tallinnas on olemas selline asi nagu korrakaitseüksus, mis tegutseb kummalise kaubamärgi "Munitsipaalpolitsei" nimetuse all. Nad võiksid väga edukalt seda võtta oma südameasjaks. See on tänases õigusruumis täiesti võimalik, aga tundub, et ei ole nii palju seda tahet seadust rakendada kui vaja oleks.
Esimees Ene Ergma Ja nüüd head kolleegid, kaks kohapeal registreeritud küsimust. Kõigepealt palun, kolleeg Mark Soosaar.
Mark Soosaar Lugupeetud juhataja! Austatud justiitsminister! Minu tädi mees, Tarvastust pärit mees, oli seda usku, et inimesed täidavad kõige paremini kirjutamata seadusi. Ka mina usun, et enamik Eesti inimesi tahavad olla seaduskuulelikud ja enamik Eesti inimesi paneksid oma prügi ära korralikesse suurtesse prügikastidesse, kui kohalikud omavalitsused selle korra tõsiselt võetavalt looks. Ma kujutan ette, et ka meie kunstnikud, arhitektid ja disainerid võtaks kindlasti osa moodsate prügikastide konkursist, kust varesed prügi kätte ei saa ja tuul välja ei rebi jne. Aga et jääda tänase küsimuse teema juurde: mis te arvate, kas ei peaks hakkama karistama neid omavalitsusi, kes ei loo inimestele võimalusi prügi kogumiseks? Aitäh!
Justiitsminister Rein Lang Ega karistamisega väga kaugele siin ei purjeta. Meil on olemas demokraatlik mehhanism. Järelikult need omavalitsused, kes seadusi ei täida ja ei taga seda, et prügimajandus oleks nende territooriumil korraldatud – ma arvan, et järgmine kord need inimesed enam volikogudesse valitud ei saa. Kohalikud valimised on 2009 ja ma soovitan kõigil valijatel väga tähelepanelikult vaadata, kas nende omavalitsejad on tegelikult kas või selle sama prügimajanduse korraldamisega ikkagi hakkama saanud. Aitäh!
Esimees Ene Ergma Ja viimane kohapealt registreeritud küsimus. Palun, kolleeg Jaan Kundla.
Jaan Kundla Aitäh, lugupeetud esimees! Austatud minister! Te ütlesite eelnevalt, et seadusandlus on täiesti piisav praegu selle järelevalve teostamiseks. Aga siit tekib küsimus, kes siis konkreetselt on jätnud oma töö tegemata? Kui on seadus, siis on järelikult ka seaduse järgi vastutavad institutsioonid. Kuidas te sunnite neid nüüd siis lähema aja jooksul oma ülesandeid täitma? Aitäh!
Justiitsminister Rein Lang Aitäh! Järelevalve on antud juhul Keskkonnainspektsioon, politsei ja kohalik omavalitsus. Kohaliku omavalitsuse peale valitsuse hammas kindlasti ei hakka, aga mis puudutab Keskkonnainspektsiooni ja politseid, siis selles osas valitsus tegutseb. Selge on see, et need vastutusahelad tuleb ka väga täpselt ära piiritleda, sest muidu juhtub nii, nagu ikka juhtub. Ehk, kui ei ole täpselt kindlaks määratud, kes vastutab, siis lõpuks ei vastuta keegi. Aga omavalitsustes ma näen kindlasti tänasel päeval siin nagu kõige suuremat probleemi – nii haldussuutlikkuses kui ka tõesti selles minnalaskmise meeleolus. Aga ma veel kord kordan, et 2009. aasta kohalikud valimised peaksid kindlasti seda olukorda parandama. Ma kujutan ette, et kõigil Eesti valijatel on see prügikoristusaktsioon väga hästi meeles. Ja vähemalt need 50 tuhat inimest, kes selles aktsioonis ise osalesid, kindlasti ei vali neid volikogu liikmeid tagasi, kes selle oma töö tegemata on jätnud.
Esimees Ene Ergma Aitäh, härra minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Subscribe to:
Posts (Atom)
